Thailand
| Kingdom of Thailand ราชอาณาจักรไทย (Ratcha-anachak Thai)
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
| Chiluso: "ชาติ ศาสนา พระมหากษัตริย์" (Chi Thai: "Charu, Chisopa, na Themba") | ||||||
| Nyimbo: Phleng Chat Thai | ||||||
Malo gha Thailand ku Southeast Asia
|
||||||
| Msumba Waboma | Bangkok (Thai: กรุงเทพมหานคร) | |||||
| Msumba usani | Bangkok | |||||
| Chiyowoyelo chaboma | Thai | |||||
| Mitundu ya Ŵanthu | {{{ethnic_groups}}} | |||||
| Mwenecharu | Thai | |||||
| Mtundu wa Boma | Constitutional monarchy | |||||
| - | Themba | Vajiralongkorn | ||||
| - | Prime Minister | Srettha Thavisin | ||||
| Ukulu wa Malo | ||||||
| - | Malo | 513,120 km2 Expression error: Unrecognized punctuation character ",". sq mi |
||||
| Chiŵelengelo cha ŵanthu | ||||||
| - | 2024 estimate | 66,000,000 | ||||
| Ndalama | Thai baht (THB) | |||||
| Mtundu Wanyengo | Indochina Time (UTC+7) | |||||
| Woko la galimoto | kumazere | |||||
| ISO 3166 code | TH | |||||
| Intaneti yacharu | .th | |||||
Thailand (pa Chitumbuka: Thailandi) ni charu cha ku Southeast Asia icho chili pa malo ngakuzingilizgika na maji (peninsula) ya Indochina.[1] Malo ghake ghakulongozgeka na Laos, Cambodia, Malaysia, na Myanmar (Burma), ndipo ku vuma ni Gulf of Thailand na ku juma ni Andaman Sea.[2]
Mbiri
[lemba | kulemba source]Mbiri ya Thailand yikutangwanika na maufumu gha vyaka vyakale nga ni Sukhothai Kingdom, Ayutthaya Kingdom, na Rattanakosin Kingdom.[3] Charu ichi chikazgoka constitutional monarchy mu 1932 pambere pakhale themba lakuŵikika pa ndime ya boma.[4]
Thailand yikaŵa charu chinyake cha ku Asia icho chikakhalapo paŵaka chifukwa chikaŵavya koloni pa nyengo ya vyaru vya Europe.[5]
Ndale
[lemba | kulemba source]Thailand ni constitutional monarchy, umo themba likukhala mutu wa charu, kweni boma likulongozgeka na Prime Minister.[6]
Geography
[lemba | kulemba source]Thailand yili na malo ghakukura gha 513,120 km², ndipo yili na malo gha mapiri ku North Thailand, mapopa ku Central Thailand, na makuni gha ntchimi ku South Thailand.[7]
Malimi na Ŵanthu
[lemba | kulemba source]Ŵanthu ŵa Thailand ŵakujumpha 66 miliyoni. Chiŵelengelo chikuru ni a Thai, kweni pali mitundu yinyake nga ni Lao, Chinese Thai, na Malay Thai.[8]
Chiyowoyelo chikulu ni ChiThai, ndipo ŵanthu ŵanandi ŵakulongosora m'ChiThai mumphepete mwa vyaru vinyake.[9]
Chisopa
[lemba | kulemba source]ChiBuddhismu ndicho chisopa chikuru, ndipo pafupifupi 95% ŵa ŵanthu ndi a Theravāda Buddhism.[10]
Chuma
[lemba | kulemba source]Chuma cha Thailand chikutemwera pa malonda, ulimi (nga mpunga), mafakitale, na ulendo.[11] Charu ichi chili pa malo ghapacanya mu GDP ku Southeast Asia.[12]
Masambilo
[lemba | kulemba source]Thailand yili na masambilo gha boma ndipo yili na universiti zinandi nga Chulalongkorn University na Thammasat University.[13]
Ukhalilo
[lemba | kulemba source]Ukhalilo wa ku Thailand ukukolerana na mafesitvali, chakurya chawo, na viphikiro vyawo vya Buddhist. Chinthu chakumanyikwa chomene ni Songkran, chiphikiro cha Mwaka Uthupi.[14]
Ulendo
[lemba | kulemba source]Thailand ni malo ghakumanyikwa na ŵalendo chifukwa cha mahotelu ghapamwamba, vitala vya beach, na malo gha chitemwa nga Phuket, Chiang Mai, na Krabi.[15]
Malo ghakuzirwa
[lemba | kulemba source]Pa intaneti
[lemba | kulemba source]Ukaboni
[lemba | kulemba source]- ↑ "Thailand Overview". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Geography of Thailand". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Thai Kingdoms". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Thai Constitution 1932". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Thailand and colonialism". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Thai Government". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Thailand Regions". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Ethnic groups in Thailand". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Languages of Thailand". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Religion in Thailand". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Economy of Thailand". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Thai GDP Rank". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Universities in Thailand". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Songkran Festival". Retrieved 2025-07-29.
- ↑ "Tourism in Thailand". Retrieved 2025-07-29.
